Avaleht

Piltsõnastik

Sõnastik

Mõõga ajalugu

Valmistamine

Hooldus ja kasutamine

Võltsingud

Togi - mõõga poleerimise kunst

Lõikedünaamika


Naginata/nagamaki

Naginata ajalugu

Oda (Yari)

Oda ajalugu

 

Allalaadimiseks

Lingid

Naginata/Nagamaki

Naginata (jaapani vaste hellebardile) on pika puust varre otsa kinnitatud teraga lõikerelv. Tera ise on reeglina lühem kui katana tera, tihtipeale alla 2 shaku (1 shaku = u 30 cm). Naginata vars on küllaltki pikk, keskmiselt 5-7 shakut. Nagamaki on oma olemuselt naginatale väga lähedane, termin ise viitab spetsiifilisele paigaldusviisile, täpsemini käepidemele – nagamaki tähendab „pikk mähitud käepide“, viidates asjaolule, et käepide on mähitud, nagu mõõgal (tegu pole siiski reegliga, kuna leidub ka mähkimata puust nagamaki käepidemeid). Samuti on nagamaki käepide lühem kui naginata käepide. Kui nagamaki käepidemel on reeglina tsuba (käekaitse), siis naginata käepidemel see tavaliselt puudub. Umbkaudseks reegliks on, et kui naginata tera moodustab kogu relva pikkusest veerandi kuni kolmandiku, siis nagamaki tera moodustab kogu relva pikkusest poole.


Hoolimata sellest, et terminid ise viitavad käepidemele ja varustuse paigaldusele, on siiski võimalik naginatal ja nagamakil vahet teha ka ilma käepidemeta – mõlema relva puhul on olemas teatud iseloomujooned, mis lubavad üht tüüpi tera kutsuda naginata teraks ning teist tüüpi tera nagamaki omaks. Reeglina on naginata terad kuju poolest kanmuri-otoshi, teral on naginata-hi (soon) ja laienev monouchi, kurvatuur on suur. Nagamaki on tavaliselt pikem, saledam, kuju poolest enamasti shobu-zukuri, ilma sooneta ja väikese kurvatuuriga (vahest on mõõgaotsal ka yokote), meenutades suurt shobu-zukuri katanat. Nagu öeldud, on tegu siiski trendidega ja mitte kindlate reeglitega – neid kahte relva tihtipeale üksteisest eristada pole võimalik, kuna nendevaheline piir on väga hägune. Kuna nagamaki arenes välja naginatast, siis esineb väga palju nn üleminekuterasid, mida võib kanda nii naginata kui nagamakina. Kuna nii naginata kui ka nagamaki olid algselt siiski sõjarelvad, siis rahulikul Edo-perioodil oli üsna tavaline, et naginata või nagamaki lühendati, et seda saaks kanda vööl mõõgana. Selliseid relvasid kutsutakse naginata-naoshi ja nagamaki-naoshi (naoshi tuleneb sõnast naoru, mis tähendab „parandama“, antud terminit kasutati modifitseeritud relvade puhul, reeglina naginata ja nagamaki puhul). Kui naginata-naoshi asendas reeglina wakizashit, siis nagamaki-naoshit kanti kui katanat.


Naginatat on peamiselt kahte tüüpi – tavaline naginata, millel on pikem ja saledam tera (meenutades rohkem nagamakit) ja naistele mõeldud naginata (onna-naginata), mille tera on lühem, laiem ja suurema kurvatuuriga. Selline tera on küll kergem, kuid laiem tera ja suurem kurvatuur aitavad kompenseerida kergema tera lõikevõimet.



Fujiwara no Kami Sadanori onna-naginata 17.ndast sajandist. Foto: C. Tacchini ©

Kuna naginata on peamiselt lõikerelv, siis on Naginata-tehnikad reeglina lõiketehnikad (kuigi olemas on ka torge). Naginata-jutsu varustus on sarnane kendo varustusele, selle erandiga, et naginata bogul on ka jalakaitsed ning vabavõitluses on lubatud ka löögid jalgadesse.

Atarashii-naginata on tänapäevalgi täiesti arvestatava harjutajaskonnaga (kes isegi Eestit on külastanud) ala, samuti on naginataõpetus olemas paljudes vanades koolkondades (koryu). Nagamaki õppimisega on lood mõnevõrra kehvemad. Harjutatakse seda vaid üksikutes koryu-koolkondades, nagu Shinkage-ryu, Araki-ryu või Kanra-Kiraku Ryu, aga ka naginatale keskendunud koolkondades nagu Toda-ha Buko-ryu.

 

Naginata sõnastik

 

Naginata kata

Naginata vabavõitlus

Edasi > Naginata ajalugu